Google+
Muupel - kirjalik ja suuline tõlketeenus

Tõlkimine

Tõlketeenuse protsess algab hetkest, mil klient tõlkebüroo poole pöördub. Klient esitab tõlkimist vajava teksti ja sellega seonduvad soovid, näiteks nõutud väljundi. Tõlkebüroo teeb kliendile hinnapakkumise ja hindab tööle kuluvat aega. Kui klient on pakkumisega rahul, valib tõlkebüroo töö jaoks sobiva tõlkija, kellele edastatakse kliendi soovid, terminoloogia ja töö tähtaeg. Kui tõlketekst on valmis, edastatakse see toimetajale ning seejärel väljastuskontrollijale. Üle vaadatud tõlketöö saadetakse kliendile. Lisaks teeme vastavalt vajadusele eri küljendus- ja kujundustöid.

Tõlkebüroo meeskond

Igale püsikliendile kujuneb tõlkijatest ja toimetajatest oma meeskond. Kuna tavaliselt on ühe kliendi tellimused samast valdkonnast ja tarvis on kasutada ühtset terminoloogiat, siis on mõistlik anda tõlketöö tõlkijale, kes on juba selle kliendi tekstide ja teemaga tuttav. See tagab hea tõlkebüroo poolse kvaliteedi ja ka töö tegemisele kulub vähem aega, kuna tõlkija ei pea terminoloogiat nullist välja selgitama. See tähendab omakorda, et klient saab töö kiiremini kätte.

 

Mõisted

Tõlkebüroo

– tõlketeenust osutav ettevõte, kus tõlketegevus moodustab tervikliku professionaalse protsessi, mis lisaks tõlketeenusele sisaldab ka muid tugiteenuseid. Tõlkebüroo kasutab tõlketeenuste osutamiseks kontrollitud ja kogemustega tõlke/tõlkijaid, kelle kvaliteedi üle teostatakse pidevat järelevalvet. Vajadusel korraldatakse töötajatele ka lisaväljaõpet.

Tõlketeenus

– kliendi konkreetsele soovile vastav teenus, mille väljundiks on kas suuline või kirjalik tõlge

Tõlk

– teeb tavaliselt suulist tõlget.

Tõlkija

– teeb tavaliselt kirjalikku tõlget.

1 tõlkelehekülg

– 1800 tähemärki koos tühikutega. Tõlketöö mahtu lehekülgedes arvestatakse valminud tõlke alusel: tühikutega tähemärkide arv jagatakse 1800-ga. Mahu arvestamisel peaks meeles pidama, et paljudes keeltes kasvab teksti maht tõlkimisel oluliselt. Ka kujunduse juures peaks arvestama sellega, et sama tekst ei pruugi tõlgitult enam kujunduslikku raami ära mahtuda.

Kirjalik tõlketeenus

– sisaldab lisaks algfaili kirjalikule tõlkimisele sihtkeelde ka tõlketeksti toimetamist ja/või keelekorrektuuri ning väljastuskontrolli.

Kirjalikku tõlget on võimalik teksti sisu ja eesmärgi alusel jagada näiteks järgmistesse valdkondadesse:

Eri dokumendid, nagu tõendid, diplomid, tunnistused; tehnilised tekstid, nagu masinate ja seadmete kasutusjuhendid, paigaldus- ja hooldusjuhendid, tootmisprotsesside kirjeldused; juriidilised tekstid, nagu dokumendid, lepingud, seadused ja õigusaktid; majandustekstid, nagu raamatupidamisdokumendid, aruanded, tõendid ja sertifikaadid; turundustekstid, nagu kodulehed, reklaamtekstid, koolitusmaterjalid, tootetutvustused; meditsiinitekstid, nagu kliinilised uuringud, haiguslood, ravimite infolehed ja meditsiiniliste seadmete juhendid, ning kasutus- ja turundusmaterjalid.

Vastavalt algteksti teemale valitakse tõlkija ja toimetaja, kel on just selle valdkonna kogemus.

Algtekst

– kliendi esitatud tekst, mis on vaja tõlkida teise keelde. Eelistatavalt on tegemist originaaltekstiga, mitte juba mõnest teisest originaaltekstist tehtud tõlkega.

Tõlketekst

– sihtkeelde tõlgitud algtekst.

Lähtekeel

– keel, milles on kirjutatud originaal- ehk algtekst.

Sihtkeel

– keel, millesse tekst tõlgitakse.

Väljastuskontroll

– valmis tõlke üldine kontrollimine. Kliendile üle antav tõlketekst peab vastama nõutud vormistusele. Tõlkes ei tohi esineda kirjavigu, vormistus peab olema korrektne, kõik algteksti osad peavad olema tõlgitud ja tekstis leiduvad nimed/numbrid õiged.

Korrektuur

– tõlketeksti kontrollimine sihtkeelt valdava inimese poolt eesmärgiga tagada selle keeleline korrektsus ja arusaadavus.

Toimetamine

– tõlketeksti kontrollimine ja vajadusel parandamine tagamaks, et algteksti mõte on sihtkeelde õigesti edasi antud, tekst loogiline, terminoloogia ühtne ja tekst keeleliselt korrektne. Kontrollitakse teksti vastavust sihtkeeles üldlevinud sõnakasutusele.

Referatiivne tõlketeenus

– üks tõlketeenuse liike, mille puhul on esiplaanile seatud teksti sisulise mõtte edasiandmine ilma sõnasõnalist täpsust taotlemata, ehk võimalus teha tekstidest kokkuvõtteid, milles on välja toodud kõige olulisem. See teenus aitab võõras keeles keeruliselt väljendatud mõtet kiiresti kokku võtta.

Notariaalne tõlge

– dokumentide tõlkimine koos notari kinnitusega, et neid saaks esitada mõnes teises riigis ametlike ja kehtivate dokumentidena.

Vandetõlk

– tõlkenotar, kes lisaks tõlkimisele vastutab tõlke õigsuse ja selle originaalile vastavuse eest ning kinnitab seda oma allkirja ja pitseriga. Vandetõlgil on õigus kinnitada tõlgitavate dokumentide ärakirju, aga ka lepingute ja muude dokumentide koopiaid.

Apostill

– tunnistus, millega kinnitatakse dokumendile alla kirjutanud isiku pädevust. Apostill kinnitatakse püsivalt dokumendi külge. (www.notar.ee)

Suuline tõlketeenus

– firmaüritustel, koolitustel, seminaridel või ärikohtumistel, kus on eri keeli kõnelevaid inimesi, võib vaja minna suulist tõlget, et kõik kohalolijad saaksid üritusest osa võtta. Hea väljaõppe ja ettevalmistusega tõlgi ja sobiva tõlkeviisi kasutamine võimaldab kõigil osalejatel saada kogu vajaliku teabe, tagab, et kogu sündmuse info jõuab kõigi osalejateni, ja jätab neile meeldiva mulje. Seepärast on oluline kindlaks teha, mis liiki suuline tõlge üritusele kõige paremini sobib ning anda tõlgile abimaterjale ja piisavalt ettevalmistusaega. Oluline on ka esineja ja tõlgi koostöö, mis tähendab, et esineja võiks kasutada lühemaid ja ladusamaid lauseid ning rääkida sujuvalt, mitte kiirustades.

Suulisel tõlketeenusel on kolm peamist vormi:

Sünkroontõlge või konverentsitõlge – sobib suurema seminari ettekannete tõlkimiseks. Tõlgid töötavad eraldi ruumis või spetsiaalses sobivate seadmetega varustatud kabiinis. Tõlgid tõlgivad kõrvaklappide vahendusel esinejaga samal ajal. Tänu sellele ongi sünkroontõlke eeliseks kiirus. Sel puhul kasutatakse iga keelepaari kohta kahte tõlki, kes töötavad vaheldumisi. Tõlgid teevad üksteisele terminite kohta märkmeid ja leevendavad üksteise töökoormust, mis tagab omakorda tõlkekvaliteedi

Järeltõlge – sobib võõrkeelse ettekande tõlkimiseks väiksema osalejate arvuga seminaridel ja üritustel. Tõlk annab esineja jutu edasi lõikude kaupa – mitte sõnasõnalise, vaid sisulise kokkuvõttena. Sel juhul tuleb arvestada ürituse pikenemisega, kuna tõlk ja esineja räägivad kordamööda. Kuigi järeltõlge ei ole nii intensiivne kui sünkroontõlge, soovitatakse ka pika ja keerulise järeltõlke puhul kasutada kaht tõlki.

Sosintõlge – sobib hästi siis, kui tõlget vajab üks või kaks inimest. Sellisel juhul istub/seisab tõlk tõlget vajava inimese kõrval ja tõlgib ettekande teksti kuulajale sosinal, ettekandega samal ajal.

Tugiteenused

– tõlketeenusele lisaks pakutavad teenused, mis on suunatud töö kvaliteedi tagamisele:

Tõlkemälude koostamine ja terminoloogia

– Tõlketööd alustades määratakse võimaluse korral koostöös kliendiga kõigepealt kindlaks kasutatavad terminid. Tõlkemälu on seega abiks kliendi järgmiste sarnaste tööde tõlkimisel, sest tõlkija kasutab kindlasti ühtset terminoloogiat ja stiili. Terminibaas on väga suureks abiks ka siis, kui tekste tõlgib teine tõlkija. Lisaks annab tõlkemälu võimaluse arvestada kordusi. Kui identseid väljendeid ei pea tekstis mitu korda tõlkima, siis säästate nii aega kui raha.

Lokaliseerimine

– Tõlketeksti kohandamine lõppkasutaja keele- ja kultuurikeskkonnale. Selle käigus võib teksti maht oluliselt muutuda, kuna tõlkimisel arvestatakse täielikult selles kultuuriruumis tavaks saanud keelekasutust ja väljendusviisi.

Küljendamine/kujundamine

– Soovi korral saame anda tõlgitud materjalile algfailiga sarnase kujunduse ning tagastada valmis tõlke mistahes trükivalmis kujul. Samuti saame tõlkimiseks vastu võtta väga erinevaid failivorminguid, mille seejärel Teie soovide kohaselt ümber vormindame.

Web by Elixir